MTÜ Meiela kodulehekülg!

Lood elust

Reet Kangro

Võru Järve Kooli direktor

Toimetulekukooli eellugu

Minnes ajas tagasi, siis alles 1992.aastal likvideeriti suur ebavõrdsus kooliealiste laste vahel. Põhikooli- ja gümnaasiumi seadusse viidi sisse täiendus, mis andis võimaluse kõigil kooliealistel lastel minna kooli.

Võru linnas avati Kreutzwaldi Gümnaasiumi juures arendusklass, mis asus lasteaia "Punamütsike" ruumides. Klassis alustas õppimist 8 vaimupuudega õpilast. Nende õpetajateks olid eripedagoog Eve Morel, logopeed Silvi Timpka, eriväljaõppe saanud muusikaõpetaja Eha Haak, kasvatajaks Tiiu Kabun. 4 õppeaastat tõestasid õpetuse vajadust ja üha rohkem vanemaid soovis oma lapsi kodust välja tuua ning kooli panna. Samas pidasid vanemad tähtsaks, et nende puudega laps saaks elada kodus ja käia kooli kodust nii nagu tavakoolide õpilased.

Need neli aastat olid Järve Kooli eellooks. Vajadus toimetulekukooli järele oli suur. Tänu Võru Linnavalitsuse ja Võru Linnavolikogu toetusele eraldati koolile endise lasteaia hoone. Lapsevanema ja eripedagoogi koostöös valmisid kooli põhimäärus ja toimetulekuõppekava, millega taotleti Haridus- ja teadusministeeriumist koolitusluba.

1.august 1996.aastal anti väga halvas seisus ruumid üle koolile. Sisustuseks olid mõned lasteaia mööbliesemed, 20 abiga saadud koolilauda ja tooli. Kõige tähtsam oli olemas - eripedagoogid, abiõpetajad, abitööjõud. Kooli juht kinnitati tööle 8.augustil.

Aega oli vähe, kuid abilisi ja toetajaid leidsime piisavalt. 1.septembril 1996.aastal avasime piduliku aktusega puhta, remonditud, hädavajalikuga sisustatud Võru Järve Kooli. Õppima asus 18 vaimupuudega õpilast kolmes klassis.

Täna on koolis 6 klassikomplekti ja õpilasi 40.

10 aastat Võru Järve Kooli

Kümme aastat ühe kooli elus ei ole kuigi pikk aeg. Samas toimetulekukoolile kui uuele koolivormile on piisavalt pikk, et võtta aeg maha, vaadata tagasi, teha esimesi kokkuvõtteid ja seada uusi eesmärke.

Kas ja mis on siis kümne aastaga muutunud?

Muutunud on palju.

Kõige olulisemaks pean seda, et täna ei pea puudega lapse vanem hirmu ja südamevalu tundma, et tema kooliealisel lapsel ei ole võimalik minna kooli. Kellelgi ei ole enam õigust tunnistada kooliealist last mitte õpetatavaks.

Võrumaal toimivaid eriõppe võimalusi võib pidada juba piisavalt heaks. See aga taga, et ei kasvas peale enam õpetamata erivajadustega noori.

Aeg on muutunud niivõrd, et vanemad soovivad üha enam teada, kust saada professionaalset abi, kuidas kasvatada vaimupuudega last. Julgetakse avaldada oma lapse vajadustest lähtuvalt soove ja teha ettepanekuid. Loomulikult kõiki soove ei ole kooli võimuses täita, kuid oluline on see, et vanemad on hakanud mõtlema ja aru saama, et aktiivne tegevus aitab nende lastel areneda. Usaldatakse koolis töötavate spetsialistide arvamusi. Samas teatud valdkondades (meditsiin, arenguvõimalused erineva diagnoosi puhul, eripärane käitumine jne) on tekkinud suur vajadus vanemate koolituseks. Pedagoogid vajavad parima tulemuse saavutamiseks pidevalt täiendõpet.

Järve Kooli tullakse lapsega, kellel on arengu probleeme. Kooli võimuses ei ole kahjuks seda probleemi ära võtta. Meie ülesanne ja soov on õpetada lapsevanemaid mõistma oma last ning selle probleemiga elama.

Kümme aastat Järve Kooli elus on teinud suuri muudatusi ka õpi- ning töökeskkonnas. Veel kolm aastat tagasi õppisid ja töötasid 10.ruutmeetril 7 õpilast koos kahe õpetajaga. Raske on mõelda, et ühes ruumis suudeti läbi viia muusikatunde, klassi tunde ja korraldada söögivahetunde. Siinkohal tahaks tänada kõiki kolleege, kes suutsid sellistele katsumustele vastu seista ja vaatamata kõigele ka teha sisulist tööd õpilastega.

Erinevad projektid ja koostööd fondidega on võimaldanud remontida koolimaja, teha juurdeehituse, sisustada ja soetada koolile väga erinevaid kaasaegseid õppevahendeid. Olgu siinkohal märgitud edukamad koostööpartnerid ja suurimad toetajad: Hollandi Fondide ühendus, Taani Sotsiaalministeerium, Taani suursaatkond Tallinnas, Norra Raufoss ja District Rotary Klubid, Eesti-Saksa selts Saksamaal, Võru sõpruslinnade Bad Segebergi Linnavalitsus ja Võru linna teenetemärgi omanik Jörg Spech, Landskrona Linnavalitsus ja Emaijlskola tolleaegne direktor Sigbritt Paulander, Alavuse Eriametikooli juhataja ja Võru linna teenetemärgi omanik Kari Aholainen, Tiigrihüppe Sihtasutus ja kindlasti kooli omanik Võru Linnavalitsus.

Väiksemaid toetajaid on olnud palju ja tänu neile kõigile oleme saavutanud selle taseme ja tingimused, kus täna oleme.

Muutused oleme läbi teinud ka sisulises töös. Tähtis oli toimetuleku riikliku õppekava kinnitamine ministeeriumi poolt 1999.aasta detsembris. Vaatamata sellele, et õppekava osutus paljudele õpilastele raskeks, oli see siiski alusdokument, mille järgi juhindusime oma kooli õppekava koostamisel.

Sisuline töö sai uue hoo seoses kooli juurdeehituse valmimisega. Töö koordineerimine paranes märgatavalt. Mõned aastad osutati koolis ka rehabilitatsiooniteenust. Kooliarendusprojektide tegevused muutusid mitmekesisemaks. Ehitati välja muusikateraapia tuba.

Koolil on välja arendatud väike raamatukogu kaasaegse ja erialase kirjandusega, mille kasutust püüame edaspidi muuta aktiivsemaks nii õpilastele kui ka vanematele.

Märkimisväärne oli kahe Järve Kooli eripedagoogi kuulumine uue täiendatud toimetulekuõppekava töörühma Tartu Ülikooli juures.

Kümne aasta jooksul on toimunud tulemuslik koostöö Haridus- ja teadusministeeriumiga.

Põhjendatud taotluste tulemusena suurendati haridusraha koefitsienti, võimaldati õpilastele pikendatud õppeaeg. Vaimupuudega õpilase areng on tunduvalt aeglasem eakaaslastest. Seetõttu oli väga oluline nende põhikooli aega pikendada 3 aasta võrra. Lahkuda kodust kutsekooli 16.aastasena või 19.aastasena on märkimisväärne vahe. Seda võimalust ei tohi alahinnata.

Kümne aasta jooksul on kooli areng olnud kiire. Seda tänu erinevatele võimalustele õppida arenenud riikide kogemustest ning näha hästi toimivat süsteemi vaimupuudega laste ja täiskasvanute toetamiseks. Meie ülesanne oli ja on saadud kogemused oskuslikult ära kasutades ehitada üles vajadusest tingitud vaimupuudega lapsi toetavat süsteemi.

Mida soovida ühele toimetulekukoolile edaspidiseks? Pikka eluiga?

Erinevalt teistest koolidest soovin, et meie kooli abi vajaks vähem lapsi. Mida vähem on erivajadusega õpilasi, seda õnnelikumad me oleme. Mina soovin, et Järve Kool eksisteeriks niikaua kui kaua on abivajajaid ja jätkugu kõigil tahet suhtuda mõistvalt ning toetavalt vaimupuudega inimeste tegemistesse meie keskel.

Kindlasti soovin kogu kollektiivile jõudu ja tahtmist töötamaks vaimupuudega lastega.

Vanematele soovin julget ja aktiivset tegelemist oma puudega lapsega. Ahastus siin ei aita. Teie laps vajab teid tugevana.

Igapäeva kiires elutempos ärgem unustagem endast nõrgemaid ja uskuge, et olles teinud ühe heateo päevas on su päev korda läinud.